Tähelepanelik veinisõber silmab üha sagedamini pudelietikettidel märgiseid #bio, #natural, #eco, #organic, #biodynamic, #vegan, #no added sulphites, #kosher – kuidas orienteeruda? Loome-toome selgust põnevate terminite rägastikus, et teadlikult tarbida!

Kõige laiemas tähenduses #orgaaniline veiniviljelus ehk ökoloogiline ehk bioloogiline #maheveinikasvatus ei kasuta kahjuritevastaseid mürke, keemilist umbrohutõrjet ega mineraalväetiseid. Maheveinitootjate põhiväide on, et mürgitamata maapinnast tõusnud mürgitamata veinis tuleb esile ehe looduslikkus – vein on kvaliteetne ja autentne, mitte manipulatsioonide tulemus.

#Naturaalse veini valmistamisel ei kasutata kunstlikku pärmi, veini ei filtreerita ja selitamiseks kasutatakse ainult loodustooteid. Reeglina korjatakse viinamarjad käsitsi. Naturaalne veiniviljelus on kõige puhtam, ehedam ja vanim veinivalmistamise viis, kus inimsekkumine on viidud miinimumini.

#Sulfitivaba veini säilitamiseks ehk „riiuliea“ pikendamiseks ei lisata kunstlikke väävliühendeid. Veinile lisatud (!) sulfiidid põhjustavad peavalu ja negatiivseid kõrvaltoimeid, nagu ninakinnisus, sügelev kurk, nohu, nahalööve ja nõgestõbi. Siiski esinevad veinis ka loomulikult fermenteerimise käigus tekkivad sulfitid, mis on lubatud reguleeritud normatiivide piires ning reeglina ei oma tervisele mõju.

#Biodünaamilise põllumajanduse põhimõtted sisaldavad endas kõiki tänapäevase mahepõllumajanduse reegleid, millele lisanduvad veel süvitsi minevad meetmed tervikliku looduskeskkonna saavutamiseks ja säilitamiseks. Biodünaamiline põllumajandus põhineb arusaamisel, et harmoonia on nii kosmoses, looduses kui ka inimeses endas. Biodünaamiline põllumajandusviis lähtub eelkõige vajadusest maad elavana hoida. Enamik biodünaamilisi veinikasvatajaid rakendavad oma teenistusse nii astronoomia kui astroloogia – nii tehakse töid veiniaias vastavalt kuufaasidele jne jne. Sõnaga – that goes deep 😉

Ka #vegan veiniviljelus on sügavalt kontseptuaalne – nii on kogu veinivalmistamise protsess viinamarjakorjest marjade kääritamiseni ja pudelisse villimiseni veganluse põhimõtetega rangelt kooskõlas. Äärmuslikel juhtudel ei kasutata viinamarjapõldudel koguni loomseid väetisi. Vegan veinid on nõudlikust tootmisprotsessist tulenevalt oluliselt puhtamad, paremate aroomi- ja maitseomadustega, sest paljud vegan veinide tootjad omavad ka orgaanilist ehk maheveininduse sertifikaati.

Vast kõige püha(liku)m on #koššer (kosher) vein, mille juudid valmistavad rabi ülirange järelevalve all kõikidest reeglitest kinni pidades. Juudimaailmas on vein tihti eelkõige rituaalne jook, millega õnnistatakse sisse igal reedel päikeseloojanguga algav puhkamise päev sabat. Mõistagi peab usurituaaliks kasutatav vein olema usunõuetele vastav ja sestap on nõuded veinile üliranged. Väärusuliste valmistatu on välistatud ja vale, sest see on vein, mis on (võimalik, et) tehtud väärjumalate kummardamiseks. Usklik juut tohib tarbida ainult koššer kriteeriumidele vastavat veini.

Milleks kõik see..

Kas vein ei võiks olla lihtsalt vein ? Tänapäeva tarbijad on üha nõudlikumad, teadlikumad, valivamad ja hoolivamad. Pühendunud jätkusuutliku ja vastutustundliku tootmiskontseptsiooniga veinimajad ütlevad “ei” pestitsiididele, kunstväetistele, herbitsiididele, GMOle, allergeenidele ja loodusressursside raiskamisele, mistõttu on veinid kergemini seeditavamad, vähem allergeensed ning tervise- ja loodussõbralikumad. Kui juba tarvitada, siis puhast kraami !

Siit soovitus – järgmisel korral sõpra kostitades või külastades, rõõmusta ja üllata teda just tema elustiiliga kooskõlas oleva veiniga.